Käisime Kanaaridel

Täpsemalt Gran Canarial.

Mõte jälle reisile minna tuli minu jaoks väga ootamatult. Alles jõudsime Prahast tagasi kui Mark hakkas kurtma, et Eesti talved on nii masendavad. Tahaks päikest ja sooja. Ütles, et vaata, kus vähemalt  + 20 on. Ma oleks kohe Tai välja pakkunud aga Mark ei taha Amyt sinna veel viia igasugustel paranoilistel põhjustel. No et äkki keegi röövib ära või jääb haigeks ja siis maadle seal nende arstidega võõral maal. Hmm. Nagu Hispaanias sama asja juhtuda ei saaks. Nii et tuli leppida Euroopaga. Igatahes oli mul max kuu aega, et leida sobiv asukoht, hotell ja lennupiletid. Jaanuaris peale Kanaaride vist väga kuskil nii +20 polegi nii et valisin Gran Canaria välja ja õnne kombel leidsin hotelligi. Hinnast ei hakka rääkima. Ütleme nii et selle summa eest oleks saanud kaks korda Tais käia 😀 😀

Aga saarest ka siis. Üldmulje oli “meh”. Mitte midagi erilist. Üsna räämas ja odav nägi välja igal pool. Mõned atraktsioonid ja teemapargid olid väga lahedad ja siis samas küsitakse veepargi külastuse eest mitukümmend eurot, kus vesi on jääkülm ja kõik näeb kulunud ja aegunud välja. Vedas, et me sinna ei läinud 😀

Esimesed kaks päeva vedelesime niisama hotellis ja võtsime päikest. Mina ja Amy käisime basseinis ka, kuigi vesi oli hirmus külm. Öeldi küll, et nad kütavad basseini ja vesi peaks olema nii + 26- +28 kraadi. Oli ta jee. Amy oli sisse ronides sekundiga külmast nii kange, et keeldus ujumast. Vedasin teda mööda vett paar korda ja siis ronisime ruttu lamamistoolidele rätiku sisse soojenema. Vähemalt õhk oli soe. Umbes kella 11-st kuni 15.30-ni oli + 25- +29 C. Enne seda oli külm ja õhtul ka temperatuur langes kuni +17 pügalani. Jaanuari kohta pole paha.

Kolmanda päeva õhtuks oli meil broneeritud astronoomia töötuba. Gauthier AstroGC-st tuli meile hotelli järgi ja bussis ootasid juba 2 naist. Ülla-ülla- ka eestlased. Naersime natuke, et ei saa kuskil ilma teiste eestlasteta rahulikult puhata. Tähtede vaatlus toimus üleval mägedes ja tee peal tegime peatuse, et ühest hotellist üks paarike peale korjata. Te juba aimate, mis rahvusest nad olid, eks? Gauthier oli nii üllatunud, kuna ta polnud varem mitte ühtegi eestlast oma grupis näinud ja nüüd olid kõik eestlased (v.a arvatud Mark aga ta elab Eestis, mis loeb ka).

Hakkasime üles mäkke sõitma ja see teekond oli täitsa äge. Olen varem ka mägiteedel sõitnud ja üldiselt kõrgust ei karda. Väljaarvatud siis, kui tee on väga kitsas, ees on kurv ja puudub piire. Vat siis on küll veidi kõhe.

Tegime peatuse, et päikeseloojangut vaadata (Mulato viewpoint). Väga ilus oli ja väga jahe ka. Hakkasime vaikselt unistama, et võinuks kodust korraliku talvevarustuse kaasa võtta. Nii kui päike loojub on mägedes küllllllllmmm. Aga noh. Loll õpib enda vigadest 😀

Jõudsime Presa del Mulato vaatluspunkti. Gauthier ja ta kolleegid sättisid oma teleskoobid üles ja meie sõime kiirelt kaasavõetud õhtusöögi ära. Nüüd oli juba vägagi külm ja Gauthier teatas, et tal on autos igasuguseid sooje riideid kui keegi peaks vajama. Olime esimesed, kes kohale jooksid. Mul polnud midagi otseselt vaja, sest olin niigi kubujussiks riietunud oma miljoni kampsuni ja tuulekindla jopega. Päris karupükse ei olnud tal pakkuda nii et loobusin. Amy sai teise jope veel peale tõmbamiseks ja Mark sulejope, sest tollel polnud isegi nahktagi kaasas. Tulime ju soojale maale puhkama.

Ma pole kunagi elus nii selget taevast näinud. Nii selget, et palja silmaga oli ka andromeeda udukogu näha. Nagu wtf? Kuidas see võimalik on. Ma ei tea. Tuleb minna Gran Canariale 😀

Teleskoobist kuud ja tähtede konstellatsioone vaadata oli väga äge ning isegi Amyle meeldis. Pool aega ta ilmselt ei saanud aru, mis asja me seal jõllitame aga igaks juhuks kiitis takka, et palju tähti ja suur kuu.

Gauthier on nii lahe ja hea giid. Ma tavaliselt tüdinen giidide jutust mõne minutiga, sest enamus suudavad neist nii igavaid kuivi fakte monotoonse häälega ette vuristada, et ma pigem loen wikipeediast ise. Gauthier aga tegi nalja ja oli silmnähtavalt ise nii õhinas oma hobist ja tööst, et ma läheks hea meelega veel koos temaga tähistaevast vaatama. Kui saaks seda vaid teha nii et transporteerun sinna mäe otsa ja pärast koju tagasi vähem kui minutiga.

Kui suurem huvi tekkis, siis nende koduleht on https://www.astrogc.com/index-otros-mountains-ride.html

Aga peale tähtede käisime ka merel delfiinidega tutvumas. Kasutasime sellise firma teenust nagu Blue M boat trips.

Olime vaevu avamerele jõudnud kui selgus karm tõsiasi, et Amy ei kannata paadisõitu. Pidin kaks korda teda ropsist pesema. Okse+tuul+oksedamiseks antud väike õhuke kilekott tähendab peaaegu alati katastroofi. Nagu kes üldse tuleb selle peale, et klientidele oksendamiseks mingi kilekott anda, mida ei ei jõua lahtigi teha õigel ajal ja mille tuul sulle koos sisuga vastu nägu puhub? Paberkott peaks olema. Nagu lennukis.

Igatahes Amy ei mäleta delfiinidest suurt midagi, sest enamus sellest tripist magas ta laeva ninas mati peal maha. Kui ärkas, oli paat juba kuskil kalda ääres ankrus ja kapten grillis meile lõunat. Söötsime Amyga kaladele saia ja ta mitu päeva veel rääkis, kuidas ta “delfiinidele” saia viskas 😀

Kes Gran Canariale satub, peaks kindlasti külastama ka Metsiku lääne teemaparki ehk Sioux cityt. Seal saab näha kauboisid ja indiaanlasi ja vaadata ägedat showd pangaröövist. Võib minna hobusega matkama ja proovida lassoga pullikuju kinni püüda. Ma proovisin aga pulli asemel sain hoopis ühe kauboi kätte.

Saluunis toimus show ja Amy nägi poolkogemata pealt, kuidas üks Zorro moodi onu tädi ümber nuge loopis. See mustkunstist pärit trikk, et naine seisab vastu ust ja siis mees loobib nuge nii et naine pihta ei saa. Amy vaatas, et päris äge. Hiljem tahtis minu peal järgi katsetada. Õnneks mängurehadega. Pidime korraliku loengu pidama, miks neid trikke kodus järgi ei tehta. Kahjuks ei saanud videosse ühtegi klippi ka jätta, sest me tahame ta mälust nähtut kustutada 😀

Gran Canaria loomaaia pilet oli natuke liiga krõbe, et raatsinuks sinna minna. Valisime ühe väiksema loomapargi, sest Amy nuias, et tema tahab loomi näha. Crocodillos pargi pilet oli vist 7 eurot täiskasvanu. Loomi seal väga palju pole. Põhiliselt krododillid, alligaatorid, erinevad linnud, mõned ahvid, tiiger jne. Too oli ainuke päev, kus oli nagu päriselt jahe, tuul oli väga väga tugev ja lisaks sadas ka hoovihma. Kui loomaaiast tagasi hotelli jõudsime, avastasime oma ebameeldivaks üllatuseks, et üks hiiglama suur põrnikas või sitikas oli meiega kaasa rännanud. Ilmselt ta selle suure tuulega kukkus kuskilt lehe pealt käru alla korvi ja avastas enda meelehärmiks end hotellist. Oli see vast väle sitikas. Jooksis nii kiiresti nagu rott ja jalad tegid põnta põnta vastu põrandat. Kehapikkus oli ca 8 cm. Ta jooksis üle Amy jala, mille peale Amy kukkus kiljuma. Siis nägin mina sitikat ja kukkusin ka kisama. Jooksime ruttu voodi peale ja karjusime kooris seal. Mark ei näinud pealt, mis juhtus aga meie kisa põhjal oletas, et ilmselt tuleb keegi maha lüüa. Läks ja astus sitika laiaks. Töö kiire ja korralik. Loodame, et see ei olnud mingi haruldane sitikaliik. Amy ei julgenud veel 2 päeva esikusse minna. Siiani aeg-ajalt küsib, et ega meil ühtegi sitikat toas ei ole. Õnneks mitte.

Muid tegevusi ja käimisi saab vaadata piltidelt ja sellest videost, mille Mark kokku lõikas.

Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, mida seal saarel veel teha peale nende põhiliste turistikate. Imelise loodusega Gran Canaria just ei hiilga. Ok, mõned vaated mägistel teedel autoga sõites olid tõesti väga ilusad. Ookean ja rannaäär oli ka kena. Maspalomase liivadüünid oli omaette nähtus. Aga sellist tunnet ei tekkinud, et tahaks sinna tagasi minna. Ei tea, kas Tenerife on suht samasugune või veidi huvitavam?